E-ITSPEA

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

. Kas internet on turvaline? Kui targalt kasutada, siis pigem mitte. Tõsi, on erinevaid ohte, mille otsa inimene võib sattuda ilma, et ta ise üldse teaks. On petiseid, on häkkereid, võib kogemata mõne pahavara otsa komistada - väga paljud erinevad ohud tõesti eksisteerivad interneti avarustes. Selles blogipostituses tutvustan veidi, mis on nuhkvara ja kuidas võiks käituda, et oma seadet sellest kaitsta. Nuhkvara Inglise keeles on nuhkvara  spyware.  Nuhkvara on pahavara, mis on enamasti petuprogramm või selle moodul, mis seadme omaniku teadmata kogub tundlikke andmeid (nt parool, krediitkaardinumber, saitide külastusi) ning saadab neid kolmandale poolele. Nuhkvara suudab salvestada isegi klahvivajutusi ja ekraanipilte. Nuhkvara võib vahel ka paigaldada arvutisse lisaprogramme ning lisaks sellele on ta ka võimeline suunata ümber veebiliiklust ning kahjustab internetiühendust. Arvutikaitse veebilehel on mainitud, et 2005. aastal tehtud uuringus leiti 62% personaalarvutites leiti nuhkva

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm