Otse põhisisu juurde

EITSPEA 14 - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

.
Kas internet on turvaline? Kui targalt kasutada, siis pigem mitte. Tõsi, on erinevaid ohte, mille otsa inimene võib sattuda ilma, et ta ise üldse teaks. On petiseid, on häkkereid, võib kogemata mõne pahavara otsa komistada - väga paljud erinevad ohud tõesti eksisteerivad interneti avarustes. Selles blogipostituses tutvustan veidi, mis on nuhkvara ja kuidas võiks käituda, et oma seadet sellest kaitsta.

Nuhkvara

Inglise keeles on nuhkvara spyware. Nuhkvara on pahavara, mis on enamasti petuprogramm või selle moodul, mis seadme omaniku teadmata kogub tundlikke andmeid (nt parool, krediitkaardinumber, saitide külastusi) ning saadab neid kolmandale poolele. Nuhkvara suudab salvestada isegi klahvivajutusi ja ekraanipilte. Nuhkvara võib vahel ka paigaldada arvutisse lisaprogramme ning lisaks sellele on ta ka võimeline suunata ümber veebiliiklust ning kahjustab internetiühendust. Arvutikaitse veebilehel on mainitud, et 2005. aastal tehtud uuringus leiti 62% personaalarvutites leiti nuhkvara ning 92% nendest ei teadnud selle olemasolust nende arvutites.

Kuidas saaks inimene ennast kaitsta? Tähtis on teada, et igasugune internetis olev bänner, mis lubab kontrollida arvutit nuhkvara suhtes võib hoopis nuhkvaraks osutuda. Seega ei tasu uskuda kõike nii lihtsalt. Kui on ka olukord, kus inimene kasutab näiteks raamatukogu arvutit või mõnes muus kohas avalikku arvutit, siis ei ole eriliselt mõistlik teha näiteks pangaülekandeid või logida sisse kontodesse, kust on võimalik kätte saada tundliku infot. 

Tasuks ka ettevaatlik olla P2P-failijagamisprogrammide suhtes, sest nii võib endale nuhkvara külge saada. Kui on soov midagi alla laadida, siis tasub alati kontrollida, kas see, mida alla laed, on usaldusväärsest kohast. 

Kindlasti oleks mõistlik hankida nuhkvaratõrje enda arvutile. Paljudel viirusetõrje komplektidel peaks ka nuhkvaravastane kaitse olema. Kui juhuslikult ei ole, siis tasub kindlasti teha üks korralik uurimine, et alla laadida usaldusväärne tarkvara, mis kaitseks arvutit. Mõistlik on usaldada tuntud tootjate nuhkvaratõrjet. Vahel saab ka kasulik olla AdBlockeri paigaldamine, sest kui netilehel on palju reklaame ja kogemata vajutad mõne peale, siis ka sealt on võimalik nuhkvara saada. 



Kasutatud kirjandus:

* https://akit.cyber.ee/term/288-nuhkvara

* https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/nuhkvara/



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...