Otse põhisisu juurde

EITSPEA 14 - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

.
Kas internet on turvaline? Kui targalt kasutada, siis pigem mitte. Tõsi, on erinevaid ohte, mille otsa inimene võib sattuda ilma, et ta ise üldse teaks. On petiseid, on häkkereid, võib kogemata mõne pahavara otsa komistada - väga paljud erinevad ohud tõesti eksisteerivad interneti avarustes. Selles blogipostituses tutvustan veidi, mis on nuhkvara ja kuidas võiks käituda, et oma seadet sellest kaitsta.

Nuhkvara

Inglise keeles on nuhkvara spyware. Nuhkvara on pahavara, mis on enamasti petuprogramm või selle moodul, mis seadme omaniku teadmata kogub tundlikke andmeid (nt parool, krediitkaardinumber, saitide külastusi) ning saadab neid kolmandale poolele. Nuhkvara suudab salvestada isegi klahvivajutusi ja ekraanipilte. Nuhkvara võib vahel ka paigaldada arvutisse lisaprogramme ning lisaks sellele on ta ka võimeline suunata ümber veebiliiklust ning kahjustab internetiühendust. Arvutikaitse veebilehel on mainitud, et 2005. aastal tehtud uuringus leiti 62% personaalarvutites leiti nuhkvara ning 92% nendest ei teadnud selle olemasolust nende arvutites.

Kuidas saaks inimene ennast kaitsta? Tähtis on teada, et igasugune internetis olev bänner, mis lubab kontrollida arvutit nuhkvara suhtes võib hoopis nuhkvaraks osutuda. Seega ei tasu uskuda kõike nii lihtsalt. Kui on ka olukord, kus inimene kasutab näiteks raamatukogu arvutit või mõnes muus kohas avalikku arvutit, siis ei ole eriliselt mõistlik teha näiteks pangaülekandeid või logida sisse kontodesse, kust on võimalik kätte saada tundliku infot. 

Tasuks ka ettevaatlik olla P2P-failijagamisprogrammide suhtes, sest nii võib endale nuhkvara külge saada. Kui on soov midagi alla laadida, siis tasub alati kontrollida, kas see, mida alla laed, on usaldusväärsest kohast. 

Kindlasti oleks mõistlik hankida nuhkvaratõrje enda arvutile. Paljudel viirusetõrje komplektidel peaks ka nuhkvaravastane kaitse olema. Kui juhuslikult ei ole, siis tasub kindlasti teha üks korralik uurimine, et alla laadida usaldusväärne tarkvara, mis kaitseks arvutit. Mõistlik on usaldada tuntud tootjate nuhkvaratõrjet. Vahel saab ka kasulik olla AdBlockeri paigaldamine, sest kui netilehel on palju reklaame ja kogemata vajutad mõne peale, siis ka sealt on võimalik nuhkvara saada. 



Kasutatud kirjandus:

* https://akit.cyber.ee/term/288-nuhkvara

* https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/nuhkvara/



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,
Postita kommentaar
Lisateave

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm
Postita kommentaar
Lisateave