Otse põhisisu juurde

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.

 Polavision

Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga.
Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit, ei olnud heli ning salvestamise ajal pidi olema hea valgustus. Samal ajal olid ka juba paremad kaamerad turul olemas, seega ei suutnud Polavision turul püsima jääda ja tekitas ka firmale suure rahalise kahju. 

Facebook'i tehisintellekti projekt

2017 aastal teatas Google, et tehisintellekt, mida nad kasutavad tõlkimiseks, lõi uue keele. Seda teemat uurides, leidub artikleid, mis ütlevad, et projekt pandi kinni, sest kardeti tehisintellekti, millest inimesed ei ole võimelised aru saama. Facebook ise väidab, et projekt peatati, sest see ei teinud seda, mida nad tegelikult tahtsid.

Mis siis juhtus? Facebook pani kaks tehisintellekti omavahel kauplema mütside, pallide ja raamatutega. Kõikidel esemetel oli kindel väärtus. Asi muutus kahtlaseks, kui kaks robotit hakkasid omavahel rääkima arusaamatus keeles. Projekti puudus oli programmeerimises. Ei olnud antud käsku, et läbirääkimine peaks olema arusaadavas inglise keeles. Robotite ülesandeks oli välja töötada, kuidas omavahel asjad läbirääkida ja kuidas vestlust paremaks muuta. Robotid jõudsid küll edukalt läbirääkimised lõpuni viia, kuid protsess ise oli inimesele mitte arusaadavas keeles.



Google Wave

Google Wave pidi olema vahend, mis aitab töötajatel omavahel suhelda. Sel oli mitmeid funktsioone: email, kiirsõnumid, blogimine, wikid, dokumentide jagamine, multimeedia haldamine. Kõik need funktsioonid pidid aitama kaasa produktiivsusele, kuna kaastöötajatel pidi olema kergem faile jagada ja omavahel asju arutada. Projekt peatati kuus kuud peale selle välja kuulutamist. 

Google Wave'i kallal töötas 6000 arendajat ja sellel oli 100000 kasutajat. Kuhu jäi suur edu? Google Wave andis küll palju erinevaid funktsioone, aga kõikidel neil olid parema kvaliteediga platvormid olemas. Seega Google Wave ei olnud konkurentsivõimeline. Disain ei olnud ka perfektne, ühel lehel oli mitu erinevat asja, mis võib kasutaja jaoks olla liiga palju informatsiooni korraga. Kasutamine oli pigem stressirohke kogemus. Võib-olla oleks see paremini toiminud, kui seda oleks paremini reklaamitud (ehk kui oleks paremini reklaamitud, kuidas täpsemalt see peaks töölisi aitama) ja kui disain oleks veidi kasutajasõbralikum.




Toote ja projekti põrumine võib firmale olla valusa löögina, aga kui firma suudab pinnale jääda, siis suudab ta ka oma vigadest õppida ja tulla turule veel parema ja tugevama tootega. Ja kui kellegil on hiilgav mõte ja teeb veidi uurimistööd, siis oskab ta ka oma hiilgava mõtte turule tuleku paremini läbi mõelda nii disaini, tootmise kui ka reklaamimise osas.


Kasutatud allikad:
*https://customerthink.com/polavision_polaroids_disruptive_innovation_failure/
*https://www.independent.co.uk/life-style/facebook-artificial-intelligence-ai-chatbot-new-language-research-openai-google-a7869706.html
*https://appdigitally.com/top-failed-apps/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm