Otse põhisisu juurde

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.

 Polavision

Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga.
Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit, ei olnud heli ning salvestamise ajal pidi olema hea valgustus. Samal ajal olid ka juba paremad kaamerad turul olemas, seega ei suutnud Polavision turul püsima jääda ja tekitas ka firmale suure rahalise kahju. 

Facebook'i tehisintellekti projekt

2017 aastal teatas Google, et tehisintellekt, mida nad kasutavad tõlkimiseks, lõi uue keele. Seda teemat uurides, leidub artikleid, mis ütlevad, et projekt pandi kinni, sest kardeti tehisintellekti, millest inimesed ei ole võimelised aru saama. Facebook ise väidab, et projekt peatati, sest see ei teinud seda, mida nad tegelikult tahtsid.

Mis siis juhtus? Facebook pani kaks tehisintellekti omavahel kauplema mütside, pallide ja raamatutega. Kõikidel esemetel oli kindel väärtus. Asi muutus kahtlaseks, kui kaks robotit hakkasid omavahel rääkima arusaamatus keeles. Projekti puudus oli programmeerimises. Ei olnud antud käsku, et läbirääkimine peaks olema arusaadavas inglise keeles. Robotite ülesandeks oli välja töötada, kuidas omavahel asjad läbirääkida ja kuidas vestlust paremaks muuta. Robotid jõudsid küll edukalt läbirääkimised lõpuni viia, kuid protsess ise oli inimesele mitte arusaadavas keeles.



Google Wave

Google Wave pidi olema vahend, mis aitab töötajatel omavahel suhelda. Sel oli mitmeid funktsioone: email, kiirsõnumid, blogimine, wikid, dokumentide jagamine, multimeedia haldamine. Kõik need funktsioonid pidid aitama kaasa produktiivsusele, kuna kaastöötajatel pidi olema kergem faile jagada ja omavahel asju arutada. Projekt peatati kuus kuud peale selle välja kuulutamist. 

Google Wave'i kallal töötas 6000 arendajat ja sellel oli 100000 kasutajat. Kuhu jäi suur edu? Google Wave andis küll palju erinevaid funktsioone, aga kõikidel neil olid parema kvaliteediga platvormid olemas. Seega Google Wave ei olnud konkurentsivõimeline. Disain ei olnud ka perfektne, ühel lehel oli mitu erinevat asja, mis võib kasutaja jaoks olla liiga palju informatsiooni korraga. Kasutamine oli pigem stressirohke kogemus. Võib-olla oleks see paremini toiminud, kui seda oleks paremini reklaamitud (ehk kui oleks paremini reklaamitud, kuidas täpsemalt see peaks töölisi aitama) ja kui disain oleks veidi kasutajasõbralikum.




Toote ja projekti põrumine võib firmale olla valusa löögina, aga kui firma suudab pinnale jääda, siis suudab ta ka oma vigadest õppida ja tulla turule veel parema ja tugevama tootega. Ja kui kellegil on hiilgav mõte ja teeb veidi uurimistööd, siis oskab ta ka oma hiilgava mõtte turule tuleku paremini läbi mõelda nii disaini, tootmise kui ka reklaamimise osas.


Kasutatud allikad:
*https://customerthink.com/polavision_polaroids_disruptive_innovation_failure/
*https://www.independent.co.uk/life-style/facebook-artificial-intelligence-ai-chatbot-new-language-research-openai-google-a7869706.html
*https://appdigitally.com/top-failed-apps/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...