Otse põhisisu juurde

EITSPEA 8 - IT proff Eestis

 Professionaal - elukutseline, mitteamatöör, meister. Oma ala spetsialist

Keda võiks lugeda professionaaliks IT valdkonnas?

Erinevatelt inimestelt küsides võib saada väga erinevaid vastuseid. Ja Eesti erinevatelt firmaomanikelt küsides, saab ka erinevaid  vastuseid. Selles lühikeses blogipostituses annan oma arvamuse sellest, milline võiks olla üks IT professionaal Eestis. 


Oskused

Töökuulutusi vaadates võib vahel tunduda, et kas tõesti peab teadma kõike? Nõutavate oskuste nimekiri on ju niivõrd pikk. Kindlasti ei ole võimalik, et iga IT valdkonnas töötav inimene teaks igat väiksematki asja läbi ja lõhki. Ükskõik mis tööpositsioon inimesel on kuskil firmas, peaks silmaring kindlasti lai olema ning baasteadmised peaksid olema omandatud. Vastavalt töö olemusele peaks ka teadma vastavaid programmeerimiskeeli. 

Suhtumine

Lisaks juba omandatud teadmistele peab üks proff olema õpihimuline ja motiveeritud. IT on kiiresti arenev valdkond, kus asjad võivad muutuda päris kiiresti. Seega peaks üks oma ala proff pidevalt ennast arendama ja ei tohiks karta uusi teadmiste omandamist. Ei saa olla suhtumine, et ma olen kogemustega ja tean kõike. 

Ei saa ka olla allaandja. Kui ei tea, kuidas midagi teha, ei saa kohe lootust kaotada ja mõelda, et kõik on läbi ning olen loll. Pigem peaks olema motiveeritud ja paindlik. Näiteks, kui ei oska mõnda koodi osa kirjutada, siis netis on kõik teadmised olemas ja peaks oskama otsida ning vastav info oma peas ära sünteesida. 

Suhtlus

On tekkinud arusaam, et IT parimad spetsialistid on sellised Hollywoodi filmist võetud nohik, kes suudab vaevalt lause endast välja ajada. Kindlasti on ka sellised, aga ühes firmas on kasu pigem inimesest, kes oskab meeskonnas tööd teha ja suudab asju läbi arutada. IT proff ei ole see, kes teeb kõike üksi vaid see, kes suudab meeskonnas töötada ning seeläbi hammasrattad käima panna.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm