Otse põhisisu juurde

EITSPEA 8 - IT proff Eestis

 Professionaal - elukutseline, mitteamatöör, meister. Oma ala spetsialist

Keda võiks lugeda professionaaliks IT valdkonnas?

Erinevatelt inimestelt küsides võib saada väga erinevaid vastuseid. Ja Eesti erinevatelt firmaomanikelt küsides, saab ka erinevaid  vastuseid. Selles lühikeses blogipostituses annan oma arvamuse sellest, milline võiks olla üks IT professionaal Eestis. 


Oskused

Töökuulutusi vaadates võib vahel tunduda, et kas tõesti peab teadma kõike? Nõutavate oskuste nimekiri on ju niivõrd pikk. Kindlasti ei ole võimalik, et iga IT valdkonnas töötav inimene teaks igat väiksematki asja läbi ja lõhki. Ükskõik mis tööpositsioon inimesel on kuskil firmas, peaks silmaring kindlasti lai olema ning baasteadmised peaksid olema omandatud. Vastavalt töö olemusele peaks ka teadma vastavaid programmeerimiskeeli. 

Suhtumine

Lisaks juba omandatud teadmistele peab üks proff olema õpihimuline ja motiveeritud. IT on kiiresti arenev valdkond, kus asjad võivad muutuda päris kiiresti. Seega peaks üks oma ala proff pidevalt ennast arendama ja ei tohiks karta uusi teadmiste omandamist. Ei saa olla suhtumine, et ma olen kogemustega ja tean kõike. 

Ei saa ka olla allaandja. Kui ei tea, kuidas midagi teha, ei saa kohe lootust kaotada ja mõelda, et kõik on läbi ning olen loll. Pigem peaks olema motiveeritud ja paindlik. Näiteks, kui ei oska mõnda koodi osa kirjutada, siis netis on kõik teadmised olemas ja peaks oskama otsida ning vastav info oma peas ära sünteesida. 

Suhtlus

On tekkinud arusaam, et IT parimad spetsialistid on sellised Hollywoodi filmist võetud nohik, kes suudab vaevalt lause endast välja ajada. Kindlasti on ka sellised, aga ühes firmas on kasu pigem inimesest, kes oskab meeskonnas tööd teha ja suudab asju läbi arutada. IT proff ei ole see, kes teeb kõike üksi vaid see, kes suudab meeskonnas töötada ning seeläbi hammasrattad käima panna.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

EITSPEA 05 - Netikett

  "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" Seekord oli teemaks valida Virginia Shea 10 käsust üks ning leida sobilik näide enda kogemusest. Valik on veidi raske, sest iga punkti kohta on kindlasti kõigil midagi öelda. Peale pikka mõtlemist mõistsin, et soovin rääkida teisest käsust:  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. Me kõik oleme osa mingist foorumist või grupist, kus me kirjutame ja loeme, mida ka teised jagavad. Üldiselt olen ma kõikides gruppides pigem pealtvaataja. Introvertsus ei kao minu jaoks arvuti taha istudes. Ei saa ka öelda, et see mind eriliselt häiriks, sest kui mul tõesti on midagi öelda või soovin midagi küsida, siis teen seda.  Tühjade sõnadega vehkimist minu poolt üldiselt ei ole. Küll aga näen pidevalt Facebook'i postituste all ja ka mõne Instagrami postituse all vahel tõsiselt kurvastavaid kommentaare. Interneti heaks tavaks on siiski olla viisakas. Kui me tänaval näeksime inimest, kes meile ükskõik mis põhjusel ei meeldiks, siis me ei läheks...

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...