Otse põhisisu juurde

ITSPEA 02 - emotikonid ja disketid

Emotikonid

Emotion + icon = emoticon

Emotikone kasutatakse emotsioonide väljendamiseks. Emotikone ei tohiks segi ajada emojidega. Emotikon on kirjavahemärkide kombinatsioon (näiteks :)), emojid on aga väikesed digitaalsed pildid. Mõnda emotikoni loetakse ka emojiks. Emojid, mis kujutavad nägu, mis annab edasi emotsiooni, loetakse emotikoni kategooria alla. Lisaks nendele kahele on olemas ka kaomojid. Tekkisid emotikonidega umbes samal ajal. Mõned näited: （‐＾▽＾‐）, °˖✧◝(⁰▿⁰)◜✧˖°, (｡･ω･｡)

Esimest korda kasutati emotikoni oletatavalt 1979 aastal. Tõestatud esimene kord oli aga 19. september 1982. Arvutiteadlane Scott Fahlman pakkus välja, et teadetetahvlil :-) ja :-( kasutamine aitaks eristada naljakaid postitusi tõsistest postitustest. 

Emotikoni kasutamine on saanud nii kriitikat kui ka toetust. Kriitikud väidavad, et emotikonide kasutamine kahjustab inimeste oskust selgelt suhelda. Nad arvavad,et nii kaob loov eneseväljendamine küberruumis. Mõned on isegi öelnud, et emotikonide kasutamine on laisk suhtlusmeetod.

Pooldajad on aga väitnud seevastu, et emotikonide kasutus on pigem positiivne ja aitab emotsioonide väljendamisele arvutikeskkonnas, kus puudub füüsiline kontakt ekraani taga oleva inimesega. Emotikonide kasutus aitab edasi anda sõnumi tooni ilma pika selgituseta.


Diskett

Ka ümbrikketas, flopidisk

Disketid olid andmekandjad, mis olid populaarsed aastail 1970-1990.  Neid tehti paindlikust plastikust, mis oli kaetud magnetilise materjaliga ja selle ümber oli kõvem plastikkest. Leituajaks oli IBM-is tegutsev Alan Shugart.

Esimesel ümbrikketal oli 8 tolline (20 cm) diameeter, mis hiljem edasi arendades tehti 5.25 tolliseks (13.3 cm). 1980. aastal ilmunud diskettidel oli 3.5 tolline (9 cm) diameeter. Ümbrikkettaid hakati kutsuma diskettides nende suuruse vähenemisega(disk -> diskette). Diskette kirjutati ja loeti disketiseadmega, milles on magnetiline kirjutamis- ja lugemispea ja mootorid, millest üks disketti ringi ajab ja teine, mis kirjutamis- ja lugemispead liigutab. Pea on väike elektromagnet, mis kirjutas kettale koodi magnetiseerides väikese punkti kettal selle keerlemise ajal. 

Disketid on küll turult kadunud ja nad on kaotanud oma positsiooni USB ja CD plaatidele, kuid nad on veel kasutuses mõndades Sony digitaalkaamerates. Neid kasutatakse ka vahel tarkvara taastamiseks peale süsteemi krahhi. 






Kasutatud allikad:

*https://www.britannica.com/topic/emoticon

*https://www.theguardian.com/technology/2015/feb/06/difference-between-emoji-and-emoticons-explained

*https://computer.howstuffworks.com/floppy-disk-drive1.htm

*https://www.britannica.com/technology/floppy-disk

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...
Postita kommentaar
Lisateave

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....
Postita kommentaar
Lisateave

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...
Postita kommentaar
Lisateave