Otse põhisisu juurde

EITSPEA 05 - Netikett

 

"Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat"

Seekord oli teemaks valida Virginia Shea 10 käsust üks ning leida sobilik näide enda kogemusest. Valik on veidi raske, sest iga punkti kohta on kindlasti kõigil midagi öelda. Peale pikka mõtlemist mõistsin, et soovin rääkida teisest käsust:  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus.

Me kõik oleme osa mingist foorumist või grupist, kus me kirjutame ja loeme, mida ka teised jagavad. Üldiselt olen ma kõikides gruppides pigem pealtvaataja. Introvertsus ei kao minu jaoks arvuti taha istudes. Ei saa ka öelda, et see mind eriliselt häiriks, sest kui mul tõesti on midagi öelda või soovin midagi küsida, siis teen seda. 

Tühjade sõnadega vehkimist minu poolt üldiselt ei ole. Küll aga näen pidevalt Facebook'i postituste all ja ka mõne Instagrami postituse all vahel tõsiselt kurvastavaid kommentaare. Interneti heaks tavaks on siiski olla viisakas. Kui me tänaval näeksime inimest, kes meile ükskõik mis põhjusel ei meeldiks, siis me ei läheks ju tema nina ette karjuma kui loll ja nõme ta on. Kahjuks aga sotisaalmeedias seda filtrit paljudel ei eksisteeri. Kommenteeritakse kõike, mida vaid ainult pähe tuleb. Facebook on mõne elus ajaraiskaja, aga vahel on seal ka huvitavaid postitusi. Kõige rangemat sõimu on näha feminismi postituste all, ka globaalse soojenemise artiklite ja postituste all on vahel kahtlaselt palju ajuvaba juttu. Kui satub ka mõni lamedamaalane mõne uue huvitava avastuse artikli otsa, siis ei jäta ta viisaka kommentaari sisuga, et ta ei usu artikli sisu, vaid sõimab kõiki lollideks (paneb siiski veidi muigama, sest sellisel juhul kes siin loll on?). 

Kui ma alles hakkasin netist uudiseid lugema, siis mind alati huvitas väga, mida kommentaarides räägitakse, sest arvasin, et sealt saaks tulla hea arutelu teema kohta. Tihti on see hea arutelu puhas sõimamine kas autori pihta või kirjutatud teema kohta. Tõsi, kriitika on ka vajalik, aga see, mis uudiste kommentaariumis toimub kaldub kriitikast veidi kaugemale.

Kas siis netis on alati kõik halb ja kõik ainult sõimavad? Ei, kindlasti mitte. Ma olen näinud väga palju positiivseid kommentaare ja ka mitmeid kommentaare, kus tuuakse välja fakte allikatega ning väga viisakal moel. Internet on lihtsalt oma olemuselt selline, et kui satud ühe halva asja otsa, siis ta filtreerib sulle sarnaseid asju ning ühel päeval võibki olla nii, et loed vaid inetuid asju. Mõni teine päev aga on vastupidi ja netis olemine on igati meeldiv ja annab ka julgust kaasa rääkida mõndade inimestega. Ma lihtsalt otsustasin negatiivi välja tuua, et inimesed oskaks ehk märgata ja peatada selliseid sõimajaid paremini kui mina.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm