Väike hoiatus
Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada.
Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon
Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt.
Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimesena loevad. Seetõttu peab vahel ikka jälgima, millist infot jagatakse netis ja valeinfo levikut tuleks siiski piirata.
Targa tarbimise punkt toimib selle osa pealt, et inimesed tõesti tellivad palju netipoodidest ja lasevad kaubad kulleriga või postiautomaati endale tuua. Selline tarbimine võiks justkui olla inimese enda poolt rohkem kontrollitud ja säästa raha, kuid netist ostmine võib tekitada ka sõltuvust. Täpselt samamoodi nagu kaardiga maksteski, ei märka inimene netist tellides palju ta tegelikult raha raiskab. Seega ma ütleks, et pool eesmärgist on täidetud, aga ma ei ole nõus, et seda saaks lugeda targaks tarbimiseks. On küll mugav, aga ei säästa raha, pigem kulub rohkem.
Positiivseks saab lugeda aga tervishoiu ja sotsiaalteenuste digitaliseerimist. Nüüd on palju kergem arstiaega kirja panna ja saab isegi helistada perearsti nõuandeliinile (1220) ja oma murede kohta vastused saada. Digilugu on ka mugav kasutada, sealt näeb kõiki oma haigusjuhtumeid ja analüüside vastuseid.
Vabatahtliku tegevuse ja ühiskondliku algatuse kohta on ka praegu väga kerge infot leida. Ma ise olen märganud, kuidas endal on palju tuttavaid, kes aitavad kaasa paljudes loomavarjupaikades. Ka ühiskondlike algatusi on väga kerge leida.
Elujõuline Eesti kultuuriruum
Selle punkti all oli kaks eesmärki ning ma ütleks, et mõlemad ei ole täide läinud nii, nagu loodetud. Eesmärgiks oli seatud, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses. Patriotism on eestlastel tugevalt veres, sealhulgas mulle endale tundub, et üritatakse igat väiksematki asja üle müüa ja paisutada tähtsamaks, kui see maailma mastaabis tegelikult on. Sealhulgas unustatakse reaalsust, et Eesti on väike riik ning ei ole maailmas eriliselt tuntud. Seega on raske teha nii, et meie kultuuripärand maailmas ka aktiivselt leviks.
Lisaks ei nõustu ma täielikult ka sellega, et eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Jah, e-teenuseid saab kasutada ja igapäevaseadmeid saab ka, aga kui asi läheb reaalselt põhjalikult mingi teema uurimiseks, peab kahjuks võtma lahti võõrkeelsed materjalid. Minu enda jaoks on tihtipeale olulisem hea, põhjaliku ja usaldusväärse materjali otsimine, kui see, et mu telefon on võõrkeeles. Seda mitte ainult selle pärast, et ma "pean" kooli jaoks informatsiooni otsima, vaid selle pärast, et vabal ajal on ka ikka huvi lugeda ja areneda. Üks väike istumine raamatukogus ei teeks tõesti halba, aga internetis on informatsioon mitmekesisem ning kättesaadavam. Seega ütleks ma, et on selle punktiga on veel veidi arenguruumi.
Üks eemsärk selle punkti all oli ka see, et väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Nii palju, kui ma kuulnud olen, on selle osa kallal palju vaeva nähtud ning see on ka täide viidud.
Mainin uuesti ära, et miski siin kirjutatud pole statistika, vaid pigem see, kuidas minule on asjad silma jäänud.
Kommentaarid
Postita kommentaar