Otse põhisisu juurde

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator

Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit.

Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all.

Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab?

Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistmoodi) lugeda.

Nüüd, kui on olemas täpne tekst, mida lugeda, on vaja nüüd imiteerida häält. Arvutil või programmil on vaja selleks foneemide nimekirja. Programm analüüsib sõna ja paneb sellega kokku õiged foneemid. Alternatiivse variandina võtab programm sõna ja jagab selle ära grafeemideks ja siis genereerib vastavad foneemid.

Viimase etapina on nüüd vaja muuta foneemid heliks. Kust need foneemid saada? On olemas erinevaid variante. Mõned programmid kasutavad inimese poolt öeldud foneeme. Mõned programmid kasutavad foneeme, mis on arvuti poolt genereeritud, kolmas variant imiteerib inimhäält. 

Kõnesüntosaatori kasulikkus

Nägemispuudega inimestel võib kõnesüntosaator olla väga kasuliku abivahendina. Lisaks on see väga kasulik tumma inimese jaoks. Ei pruugi alati sattuda keskkonda, kus inimesed mõistavad viipekeelt, aga inimesel on siiski midagi öelda, sellisel juhul saab inimene siiski osa võtta vestlusest kasutades kõnesüntosaatorit. Kurtide jaoks on leiab kõnesüntees kasutust, kui inimene näiteks soovib midagi vaadata ja sooviks teada, millest video või film räägib. Kõnesüntesaatoriga tekiksid subtiitrid, mis võimaldaksid inimesel filmi- või videolõiku vaadata. Ka autistide jaoks saab kõnesüntees abiks olla. Sellisel juhul valiks inimene mõned pildid, mis siis konverteeritakse sõnadeks ja seejärel lauseteks. 




Kasutatud allikad:

* https://www.explainthatstuff.com/how-speech-synthesis-works.html

*https://www.researchgate.net/publication/291103068_How_Speech_Technologies_Can_Help_People_with_Disabilities


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,
Postita kommentaar
Lisateave

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te
Postita kommentaar
Lisateave