Kõnesüntesaator
Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit.Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all.
Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab?
Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistmoodi) lugeda.
Nüüd, kui on olemas täpne tekst, mida lugeda, on vaja nüüd imiteerida häält. Arvutil või programmil on vaja selleks foneemide nimekirja. Programm analüüsib sõna ja paneb sellega kokku õiged foneemid. Alternatiivse variandina võtab programm sõna ja jagab selle ära grafeemideks ja siis genereerib vastavad foneemid.
Viimase etapina on nüüd vaja muuta foneemid heliks. Kust need foneemid saada? On olemas erinevaid variante. Mõned programmid kasutavad inimese poolt öeldud foneeme. Mõned programmid kasutavad foneeme, mis on arvuti poolt genereeritud, kolmas variant imiteerib inimhäält.
Kõnesüntosaatori kasulikkus
Nägemispuudega inimestel võib kõnesüntosaator olla väga kasuliku abivahendina. Lisaks on see väga kasulik tumma inimese jaoks. Ei pruugi alati sattuda keskkonda, kus inimesed mõistavad viipekeelt, aga inimesel on siiski midagi öelda, sellisel juhul saab inimene siiski osa võtta vestlusest kasutades kõnesüntosaatorit. Kurtide jaoks on leiab kõnesüntees kasutust, kui inimene näiteks soovib midagi vaadata ja sooviks teada, millest video või film räägib. Kõnesüntesaatoriga tekiksid subtiitrid, mis võimaldaksid inimesel filmi- või videolõiku vaadata. Ka autistide jaoks saab kõnesüntees abiks olla. Sellisel juhul valiks inimene mõned pildid, mis siis konverteeritakse sõnadeks ja seejärel lauseteks.
Kasutatud allikad:
* https://www.explainthatstuff.com/how-speech-synthesis-works.html
*https://www.researchgate.net/publication/291103068_How_Speech_Technologies_Can_Help_People_with_Disabilities
Kommentaarid
Postita kommentaar