E-ITSPEA

. Kas internet on turvaline? Kui targalt kasutada, siis pigem mitte. Tõsi, on erinevaid ohte, mille otsa inimene võib sattuda ilma, et ta ise üldse teaks. On petiseid, on häkkereid, võib kogemata mõne pahavara otsa komistada - väga paljud erinevad ohud tõesti eksisteerivad interneti avarustes. Selles blogipostituses tutvustan veidi, mis on nuhkvara ja kuidas võiks käituda, et oma seadet sellest kaitsta. Nuhkvara Inglise keeles on nuhkvara  spyware.  Nuhkvara on pahavara, mis on enamasti petuprogramm või selle moodul, mis seadme omaniku teadmata kogub tundlikke andmeid (nt parool, krediitkaardinumber, saitide külastusi) ning saadab neid kolmandale poolele. Nuhkvara suudab salvestada isegi klahvivajutusi ja ekraanipilte. Nuhkvara võib vahel ka paigaldada arvutisse lisaprogramme ning lisaks sellele on ta ka võimeline suunata ümber veebiliiklust ning kahjustab internetiühendust. Arvutikaitse veebilehel on mainitud, et 2005. aastal tehtud uuringus leiti 62% personaalarvutites leiti nuhkva

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes.  Ja

 Tarkvara arendusel on võimalik valida paljude mudelite vahel ning äri püsti pannes peab otsustama, millist mudelit kasutada. Selles blogis annan endast parima, et tuvustada veidi Scrumi ning ühisrahastusmudelit.  Scrum Scrum on iteratiivne ja kasvava populaarsusega agiilse tarkvara arendamise raamistik. Keskendub projektijuhtimisele. Scrum võimaldab paindlikku raamistikku, mis aitab sihile keskenduda ja terve meeskonnaga vajaliku tulemuseni jõuda. Tööd teostatakse sprintide jooksul. Üks sprint võib kesta 1-4 nädalat. Ühe sprindi jooksul pannakse paika väikesed ning konkreetsed eesmärgid, mida meeskond siis üritab täita ning sprindi lõpus presenteeritakse koosolekul oma meeskonna tulemust. 2008. aastal lülitus Adobe Premiere Pro (videotöötlustarkvara) agiilsele tarkvara arenduse raamistikule. Sellega kaasnes mitmeid positiivseid tulemusi: toote kvaliteet muutus paremaks, meeskonna töökeskkond oli rohkem tasakaalus. Algust tehti kahe päevase Scrum koolitusega. Peale seda aitas tootejuht

. "The very essence of leadership is that you have the vision. You can't blow an uncertain trumpet."  - Theodore M. Hesburg On erinevat tüüpi juhte, iga firma juht on omapärase juhtimisviisiga, mis võib olla mitu erinevat juhirolli, kuid võib ka suures osas olla tugevalt üks.  Elon Musk Elon Musk on nimi, mida ei pea tänapäeval väga pikalt tutvustama. Elon Musk on ettevõtja, insener, investor ning leiutaja. Musk on SpaceX tegevjuht ja tehnoloogiajuht, Tesla tegevjuht ja tootearhitekt, SolarCity esimees ning OpenAI kaasesimees. Tema alluvuses olevate firma nimekirjast on juba näha, et tegemist on innovatiivse inimesega.  Suures osas on Elon Musk arengumootori rollis, seda teame me kõik, aga kas on ka veel mõni roll, mille alla ta juhtimisstiil võiks minna? Jah, näiteks on ta ka teavitaja/suhtleja tüüpi liider. Elon Musk on liider, kes tahaks teada, kui on mõni probleem. Lisaks sellele on ta ka juht. Ta teab kuhu ta tahab jõuda ja sihikindlalt suunab oma meeskonda selle poo

 Professionaal - elukutseline, mitteamatöör, meister. Oma ala spetsialist Keda võiks lugeda professionaaliks IT valdkonnas? Erinevatelt inimestelt küsides võib saada väga erinevaid vastuseid. Ja Eesti erinevatelt firmaomanikelt küsides, saab ka erinevaid  vastuseid. Selles lühikeses blogipostituses annan oma arvamuse sellest, milline võiks olla üks IT professionaal Eestis.  Oskused Töökuulutusi vaadates võib vahel tunduda, et kas tõesti peab teadma kõike? Nõutavate oskuste nimekiri on ju niivõrd pikk. Kindlasti ei ole võimalik, et iga IT valdkonnas töötav inimene teaks igat väiksematki asja läbi ja lõhki. Ükskõik mis tööpositsioon inimesel on kuskil firmas, peaks silmaring kindlasti lai olema ning baasteadmised peaksid olema omandatud. Vastavalt töö olemusele peaks ka teadma vastavaid programmeerimiskeeli.  Suhtumine Lisaks juba omandatud teadmistele peab üks proff olema õpihimuline ja motiveeritud. IT on kiiresti arenev valdkond, kus asjad võivad muutuda päris kiiresti. Seega peaks ük