Otse põhisisu juurde

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. 

Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes. 

Ja ometi, saab ka tõhusus olla ka negatiivseks küljeks. Kuidas küll nii? See on sellisel juhul, kui inimese toiminguks on näiteks jällegi uurimistöö tegemine, aga informatsiooni otsides tekib kiusatus kõiksugu muid asju otsida või isegi Youtube'i lahti võtmine ja aja raiskamine. Vahel ikka võib tekkida mõni kõrvaline mõte ning on soov otsida vastus sellele. Inimene võib arvata, et see ei võta palju aega, aga kuna veebis on niivõrd palju informatsiooni, siis võib lõpuks lõputult ühe teema kohta lugeda ja otsida. 

Veeb on väga kasulik ning kindlasti on see inimese elu teinud palju mugavamaks ja mõnele on isegi veebist millegi õppimine ja otsimine hulgaliselt aega säästnud, kuid olukord võib ka vastupidi olla. Seega on veebi kasutamise tõhususel nii positiivsed kui negatiivsed küljed.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm