Otse põhisisu juurde

EITSPEA 11 - Tarkvara arendus- ja ärimudelid

 Tarkvara arendusel on võimalik valida paljude mudelite vahel ning äri püsti pannes peab otsustama, millist mudelit kasutada. Selles blogis annan endast parima, et tuvustada veidi Scrumi ning ühisrahastusmudelit. 

Scrum

Scrum on iteratiivne ja kasvava populaarsusega agiilse tarkvara arendamise raamistik. Keskendub projektijuhtimisele. Scrum võimaldab paindlikku raamistikku, mis aitab sihile keskenduda ja terve meeskonnaga vajaliku tulemuseni jõuda. Tööd teostatakse sprintide jooksul. Üks sprint võib kesta 1-4 nädalat. Ühe sprindi jooksul pannakse paika väikesed ning konkreetsed eesmärgid, mida meeskond siis üritab täita ning sprindi lõpus presenteeritakse koosolekul oma meeskonna tulemust.

2008. aastal lülitus Adobe Premiere Pro (videotöötlustarkvara) agiilsele tarkvara arenduse raamistikule. Sellega kaasnes mitmeid positiivseid tulemusi: toote kvaliteet muutus paremaks, meeskonna töökeskkond oli rohkem tasakaalus.

Algust tehti kahe päevase Scrum koolitusega. Peale seda aitas tootejuht panna paika eesmärgid: stabiilsus ja teostus. Tiim võttis aega, et paika panna Product Backlog (nimekiri funktsioonidest, mida soovivad teostada). Meeskond otsustas, kuidas nad Scrumi kasutavad, valiti nelja nädalane sprint. Tehti kolm Scrum meeskonda ning tootejuhist (Sheri Codiana) sai nende kõikide meeskondade Scrum Master (meeskonna esindaja). Valiti ka Product Owner, kes on oluline selle pärast, et tema on see, kes otsustab kas asi on tehtud nii, nagu peaks.

Uue raamistikuga olid ka mõned takistused, millest pidi üle saama. Scrum puhul on oluline koosolekud, kus jagatakse, mida on tehtud ja mida peaks järgmisena tegema. Adobe Premiere Pro meeskonnaliikmed ei töötanud kõik ühes kontorist. Seega oli vaja leida suhtlusmeetod, kus keegi ei oleks vestlusest maha jäetud. Selleks paluti kõikidel meeskonnaliikmetel kasutada Adobe Connecti.

Teiseks väikeseks takistuseks oli Backlog'i ülesanded jagada väikesteks osadesks. Sellest üritati üle saada tehes väike küsimuste ja läbi arutamise sessioon teise toote tiimiga, kus Scrum oli juba kasutuses. Niimoodi teise meeskonnaga läbi arutades sai Adobe Premiere Pro tiim teada, et on võimalik nii tööd teha ja said ka ise oma küsimustele vastuseid. 



Ühisrahastusmudel

Ühistarastus toimib põhimõttel: kui saame kokku kindla summa, siis teeme ära selle toote. Ühisrahstus toimub interneti platvormide kaudu ja eesmärgiks on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijaid. Investeerijad aga on huvitatud investeeringult tulu teenimisest. 

Kickstarter on üks selline internetiplatvorm, kus kasutatakse ühisrahastus mudelit. Kickstarteri puhul pannakse paika kindel raha summa, mida soovitakse koguda ning autor saab pakkuda ka kindlaid teenuseid, mida mingi annetatud summa eest finantseerija saab. Kui näiteks projektiks on mõni toode, siis väiksema summa eest saab näiteks mõne kaardi, mis näitab, et oled sellesse toote arengusse panustanud. Suurema summa andmisel on aga võimalik ka toode saada.  







Kasutatud allikad:

* https://authorzilla.com/p0pAx/adobe-premiere-pro-scrum-adoption-how-an-agile-approach-enabled-success-in-a-hyper-competitive-landscape.html

* https://minuraha.ee/et/investeerimine/investeerimisvoimaluste-vordlus/mis-uhisrahastus

*  Presenatsioon: Scrum, autor: Robin Pallasmaa

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...

ITSPEA 02 - emotikonid ja disketid

Emotikonid Emotion + icon = emoticon Emotikone kasutatakse emotsioonide väljendamiseks. Emotikone ei tohiks segi ajada emojidega. Emotikon on kirjavahemärkide kombinatsioon (näiteks :)), emojid on aga väikesed digitaalsed pildid. Mõnda emotikoni loetakse ka emojiks. Emojid, mis kujutavad nägu, mis annab edasi emotsiooni, loetakse emotikoni kategooria alla. Lisaks nendele kahele on olemas ka kaomojid. Tekkisid emotikonidega umbes samal ajal. Mõned näited: (‐^▽^‐), °˖✧◝(⁰▿⁰)◜✧˖°, (。・ω・。) Esimest korda kasutati emotikoni oletatavalt 1979 aastal. Tõestatud esimene kord oli aga 19. september 1982. Arvutiteadlane Scott Fahlman pakkus välja, et teadetetahvlil :-) ja :-( kasutamine aitaks eristada naljakaid postitusi tõsistest postitustest.  Emotikoni kasutamine on saanud nii kriitikat kui ka toetust. Kriitikud väidavad, et emotikonide kasutamine kahjustab inimeste oskust selgelt suhelda. Nad arvavad,et nii kaob loov eneseväljendamine küberruumis. Mõned on isegi öelnud, et e...

EITSPEA 8 - IT proff Eestis

 Professionaal - elukutseline, mitteamatöör, meister. Oma ala spetsialist Keda võiks lugeda professionaaliks IT valdkonnas? Erinevatelt inimestelt küsides võib saada väga erinevaid vastuseid. Ja Eesti erinevatelt firmaomanikelt küsides, saab ka erinevaid  vastuseid. Selles lühikeses blogipostituses annan oma arvamuse sellest, milline võiks olla üks IT professionaal Eestis.  Oskused Töökuulutusi vaadates võib vahel tunduda, et kas tõesti peab teadma kõike? Nõutavate oskuste nimekiri on ju niivõrd pikk. Kindlasti ei ole võimalik, et iga IT valdkonnas töötav inimene teaks igat väiksematki asja läbi ja lõhki. Ükskõik mis tööpositsioon inimesel on kuskil firmas, peaks silmaring kindlasti lai olema ning baasteadmised peaksid olema omandatud. Vastavalt töö olemusele peaks ka teadma vastavaid programmeerimiskeeli.  Suhtumine Lisaks juba omandatud teadmistele peab üks proff olema õpihimuline ja motiveeritud. IT on kiiresti arenev valdkond, kus asjad võivad muutuda päris kiire...