Otse põhisisu juurde

EITSPEA 11 - Tarkvara arendus- ja ärimudelid

 Tarkvara arendusel on võimalik valida paljude mudelite vahel ning äri püsti pannes peab otsustama, millist mudelit kasutada. Selles blogis annan endast parima, et tuvustada veidi Scrumi ning ühisrahastusmudelit. 

Scrum

Scrum on iteratiivne ja kasvava populaarsusega agiilse tarkvara arendamise raamistik. Keskendub projektijuhtimisele. Scrum võimaldab paindlikku raamistikku, mis aitab sihile keskenduda ja terve meeskonnaga vajaliku tulemuseni jõuda. Tööd teostatakse sprintide jooksul. Üks sprint võib kesta 1-4 nädalat. Ühe sprindi jooksul pannakse paika väikesed ning konkreetsed eesmärgid, mida meeskond siis üritab täita ning sprindi lõpus presenteeritakse koosolekul oma meeskonna tulemust.

2008. aastal lülitus Adobe Premiere Pro (videotöötlustarkvara) agiilsele tarkvara arenduse raamistikule. Sellega kaasnes mitmeid positiivseid tulemusi: toote kvaliteet muutus paremaks, meeskonna töökeskkond oli rohkem tasakaalus.

Algust tehti kahe päevase Scrum koolitusega. Peale seda aitas tootejuht panna paika eesmärgid: stabiilsus ja teostus. Tiim võttis aega, et paika panna Product Backlog (nimekiri funktsioonidest, mida soovivad teostada). Meeskond otsustas, kuidas nad Scrumi kasutavad, valiti nelja nädalane sprint. Tehti kolm Scrum meeskonda ning tootejuhist (Sheri Codiana) sai nende kõikide meeskondade Scrum Master (meeskonna esindaja). Valiti ka Product Owner, kes on oluline selle pärast, et tema on see, kes otsustab kas asi on tehtud nii, nagu peaks.

Uue raamistikuga olid ka mõned takistused, millest pidi üle saama. Scrum puhul on oluline koosolekud, kus jagatakse, mida on tehtud ja mida peaks järgmisena tegema. Adobe Premiere Pro meeskonnaliikmed ei töötanud kõik ühes kontorist. Seega oli vaja leida suhtlusmeetod, kus keegi ei oleks vestlusest maha jäetud. Selleks paluti kõikidel meeskonnaliikmetel kasutada Adobe Connecti.

Teiseks väikeseks takistuseks oli Backlog'i ülesanded jagada väikesteks osadesks. Sellest üritati üle saada tehes väike küsimuste ja läbi arutamise sessioon teise toote tiimiga, kus Scrum oli juba kasutuses. Niimoodi teise meeskonnaga läbi arutades sai Adobe Premiere Pro tiim teada, et on võimalik nii tööd teha ja said ka ise oma küsimustele vastuseid. 



Ühisrahastusmudel

Ühistarastus toimib põhimõttel: kui saame kokku kindla summa, siis teeme ära selle toote. Ühisrahstus toimub interneti platvormide kaudu ja eesmärgiks on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijaid. Investeerijad aga on huvitatud investeeringult tulu teenimisest. 

Kickstarter on üks selline internetiplatvorm, kus kasutatakse ühisrahastus mudelit. Kickstarteri puhul pannakse paika kindel raha summa, mida soovitakse koguda ning autor saab pakkuda ka kindlaid teenuseid, mida mingi annetatud summa eest finantseerija saab. Kui näiteks projektiks on mõni toode, siis väiksema summa eest saab näiteks mõne kaardi, mis näitab, et oled sellesse toote arengusse panustanud. Suurema summa andmisel on aga võimalik ka toode saada.  







Kasutatud allikad:

* https://authorzilla.com/p0pAx/adobe-premiere-pro-scrum-adoption-how-an-agile-approach-enabled-success-in-a-hyper-competitive-landscape.html

* https://minuraha.ee/et/investeerimine/investeerimisvoimaluste-vordlus/mis-uhisrahastus

*  Presenatsioon: Scrum, autor: Robin Pallasmaa

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

EITSPEA 05 - Netikett

  "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" Seekord oli teemaks valida Virginia Shea 10 käsust üks ning leida sobilik näide enda kogemusest. Valik on veidi raske, sest iga punkti kohta on kindlasti kõigil midagi öelda. Peale pikka mõtlemist mõistsin, et soovin rääkida teisest käsust:  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. Me kõik oleme osa mingist foorumist või grupist, kus me kirjutame ja loeme, mida ka teised jagavad. Üldiselt olen ma kõikides gruppides pigem pealtvaataja. Introvertsus ei kao minu jaoks arvuti taha istudes. Ei saa ka öelda, et see mind eriliselt häiriks, sest kui mul tõesti on midagi öelda või soovin midagi küsida, siis teen seda.  Tühjade sõnadega vehkimist minu poolt üldiselt ei ole. Küll aga näen pidevalt Facebook'i postituste all ja ka mõne Instagrami postituse all vahel tõsiselt kurvastavaid kommentaare. Interneti heaks tavaks on siiski olla viisakas. Kui me tänaval näeksime inimest, kes meile ükskõik mis põhjusel ei meeldiks, siis me ei läheks...

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...