.
Mida rohkem aeg edasi liigub, seda vähem on inimestel üksteise jaoks aega. Aga kuhu kulub see aeg
kui enamus ajast istub inimene nutiseaded puutudes? Variante on palju, sotsiaalmeedia, filmide
vaatamise peale ja mängude peale. Üle terve maailma väga paljud inimesed üritavad argielust
põgeneda just mängude maailma. Üks kõige populaarsem põgenemis koht on virtuaalmaailm.
Mis on virtuaalmaailm?
Virtuaalmaailm on keskkond, kus inimesel on võimalik luua oma avatar (virtuaalne ego, mis võib ükskõik milline välja näha) ja selle kaudu suhelda teiste virtuaalses keskkonnas olevate inimestega. Miks on siis virtuaalses keskkonnas interaktiivsus inimestega huvitavam kui päriselus? Üks põhjustest saab olla see, et tegelast saab täiesti ükskõik kelleks teha. Mehed saavad ennast naiseks teha ja ka vastupidi. Saab ka ennast loomana esitada. Teiseks põhjuseks saab ka olla, et virtuaalses keskkonnast on maailm palju huvitavam. Mängus kujutatud maagiline mets sisaldab ükssarvikuid ja kummalisi taimi ning linnad saavad olla futuristlikud. Samas saab mängudes ka ajas tagasi rännata ja olla kasvõi 15. sajandis.
Mida siis sellest järeldada võib? Decentralandi veebilehel on välja toodud, et virtuaalmaailma mänguda populaarsuse põhjuseks võib olla see, et inimesed on loomult jutuvestjad. Muinasjutte ja müüte on ammustest aegadest räägitud ja põlvest põlve edasi antud nii enda meelelahutuse eesmärgiga kui ka hariva eesmärgiga (nt vanasõnad). Kunst tegi läbi hüppe, kus vahepeal olid skulptuurid ja maalid nii realistlikud, et võiks justkui päris olla ja sellel jal oli see inimeste meelelahutus. Sama mõju on ka virtuaalmaailmal- võib küll esineda futuristlike ja maagilisi elemente, aga siiski on võimalik seda kõike ette kujutada ka päris maailmas ja inspiratsioon tuleb päriselt eksisteerivatest objektidest. Inimene kaob maailma, mis tundub justkui päris.
Mõned virtuaalmaailma näited:
*Second Life
*The Sims
*Kaneva
*IMVU
Isiklik kogemus ja arvamus:
Ei ole küll märkimisväärne kogemus, aga mul endal oli kunagi kasutaja OurWorld'is ja juba sel hetkel oli päris keeruline vahel ekraani tagant ära tulla. Oli põnev mängida mänge ja rääkida inimestega, keda ei tea. Kuna tegelane ei ole enda nägu, siis on virtuaalmaailmas anonüümsus, mis annab turvatunde. Ma ütleks, et kuna virtuaalmaailmad muutuvad aina enam realistlikumaks (VR mängud), ning säilitavad inimese anonüümstunde, siis nende populaarsus kindlasti kasvab aina edasi. Võimalik, et mingi aeg ei olegi vaja reisida teistesse riikidesse, sest virutaalmaailmad varsti võimaldavad seda.
Kommentaarid
Postita kommentaar