Otse põhisisu juurde

EITSPEA 6 - Intellektuaalomand


Selle nädala teemaks on meil intellektuaalomand. Kindlasti on iga inimene vähemalt kord kokku puutunud artikliga, kus kohtab järgmisi sõnu: plagiaat, autoriõigused, intellektuaaloman. Seekord tuli meil läbi lugeda teine peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case For Copyright Reform" ning arutada pakutud punktide üle. Noppisin välja kolm punkti, mida sooviksin veidi arutada siin blogi postituses.

Moraalsed õigused peavad jääma samaks:

Täiesti nõustun selle punktiga, sest ei oleks tõesti õige, kui igal suvalisel oleks õigus ennast kutsuda Michael Jacksoniks või väita, et on kirjutanud kellegi laule, kui tegelikkuses pole loomeprotsessist osa võtnud. Raamatus on hästi öeldud: "Give credit where credit is due."

Minu isiklik kokkupuude sellisel teemal on järgmine:

Kui ma kunagi rohkem kunstiga tegelesin, siis oli väga tihti näha, kuidas algajad kunstnikud võtsid kellegi teise maale või joonistusi ja postitasid enda nime alt või siis vahel tegid valekontosid ja väitsid, et nad on keegi teine ning postitasid, sest nende jaoks kõik need vaatamised, mis nad said oli piisav. On juhtunud, et isegi minu töid on paar korda nii võetud ja "enda omana" postitatud.

Tasuta jagamise võimalus:

Raamatus oli välja toodud, et enne oli täiesti lubatud failide lindistamine ja kopeerimine ning edasi saatmine, sest selle eesmärk ei olnud tulu saada ning autorid on võtnud seisukoha, kus inimesel võikski see õigust jääda. Olen nõus selles osas, et kasutajana ei ole ma nõus maksma iga laulu eest eraldi. Ning olen ka nõus sellega, et kui kasutatakse heliloomingut näiteks reklaamis, siis selle eest peaks autor oma tasu ikka saama. Samas mõistan ka autori seisukohta, et kui inimesed ei osta nende loomingut, siis nad ei saagi tulu teenida. Seega inimese seisukoha pealt on see täiesti mõistetav punkt ja hea mõte, aga loomingu autori puu otsast ei tundu see aus. 


Free Sampling:

Selles lõigus oli välja toodud, et oleks hea teha kindlad reeglid ja piirangud, mis siiski lubaks kasutada näiteks mõne heliteose juppe uues laulus ilma, et see oleks plagiaadiks sildistatud. Arvan, et see on hea mõte. Tänapäevaks on loodud väga palju head materjali, mida saaks kasutada, et luua midagi huvitavat ja põnevat ja tekitaks ka inimestes äratundmisrõõmu. Näiteks filmis vihjatakse kindlale raamatulõigule. 


Kokkuvõtteks saan võtta seisukoha, et raamatus olid välja toodud head punktid ning tegelikult on ka keeruline muuta asja selliseks, kus nii autor saaks oma tulu kätte kui ka inimene, kes kasutab intellektiomandit meelelahutuse eesmärgil oleksid õnnelikud.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...

EITSPEA 12- Kasutatavus

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

EITSPEA 04 - Eesti infoühiskonna arengukavast

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...