Otse põhisisu juurde

EITSPEA 6 - Intellektuaalomand


Selle nädala teemaks on meil intellektuaalomand. Kindlasti on iga inimene vähemalt kord kokku puutunud artikliga, kus kohtab järgmisi sõnu: plagiaat, autoriõigused, intellektuaaloman. Seekord tuli meil läbi lugeda teine peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case For Copyright Reform" ning arutada pakutud punktide üle. Noppisin välja kolm punkti, mida sooviksin veidi arutada siin blogi postituses.

Moraalsed õigused peavad jääma samaks:

Täiesti nõustun selle punktiga, sest ei oleks tõesti õige, kui igal suvalisel oleks õigus ennast kutsuda Michael Jacksoniks või väita, et on kirjutanud kellegi laule, kui tegelikkuses pole loomeprotsessist osa võtnud. Raamatus on hästi öeldud: "Give credit where credit is due."

Minu isiklik kokkupuude sellisel teemal on järgmine:

Kui ma kunagi rohkem kunstiga tegelesin, siis oli väga tihti näha, kuidas algajad kunstnikud võtsid kellegi teise maale või joonistusi ja postitasid enda nime alt või siis vahel tegid valekontosid ja väitsid, et nad on keegi teine ning postitasid, sest nende jaoks kõik need vaatamised, mis nad said oli piisav. On juhtunud, et isegi minu töid on paar korda nii võetud ja "enda omana" postitatud.

Tasuta jagamise võimalus:

Raamatus oli välja toodud, et enne oli täiesti lubatud failide lindistamine ja kopeerimine ning edasi saatmine, sest selle eesmärk ei olnud tulu saada ning autorid on võtnud seisukoha, kus inimesel võikski see õigust jääda. Olen nõus selles osas, et kasutajana ei ole ma nõus maksma iga laulu eest eraldi. Ning olen ka nõus sellega, et kui kasutatakse heliloomingut näiteks reklaamis, siis selle eest peaks autor oma tasu ikka saama. Samas mõistan ka autori seisukohta, et kui inimesed ei osta nende loomingut, siis nad ei saagi tulu teenida. Seega inimese seisukoha pealt on see täiesti mõistetav punkt ja hea mõte, aga loomingu autori puu otsast ei tundu see aus. 


Free Sampling:

Selles lõigus oli välja toodud, et oleks hea teha kindlad reeglid ja piirangud, mis siiski lubaks kasutada näiteks mõne heliteose juppe uues laulus ilma, et see oleks plagiaadiks sildistatud. Arvan, et see on hea mõte. Tänapäevaks on loodud väga palju head materjali, mida saaks kasutada, et luua midagi huvitavat ja põnevat ja tekitaks ka inimestes äratundmisrõõmu. Näiteks filmis vihjatakse kindlale raamatulõigule. 


Kokkuvõtteks saan võtta seisukoha, et raamatus olid välja toodud head punktid ning tegelikult on ka keeruline muuta asja selliseks, kus nii autor saaks oma tulu kätte kui ka inimene, kes kasutab intellektiomandit meelelahutuse eesmärgil oleksid õnnelikud.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA 01 - Ebaõnnestunud projektid IT maailmas

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minutit,

EITSPEA - retsentsioon

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te

E-ITSPEA 13 - Teistmoodi IT

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm