E-ITSPEA

.  Selle nädala teemaks on meil intellektuaalomand. Kindlasti on iga inimene vähemalt kord kokku puutunud artikliga, kus kohtab järgmisi sõnu: plagiaat, autoriõigused, intellektuaaloman. Seekord tuli meil läbi lugeda teine peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case For Copyright Reform" ning arutada pakutud punktide üle. Noppisin välja kolm punkti, mida sooviksin veidi arutada siin blogi postituses. Moraalsed õigused peavad jääma samaks: Täiesti nõustun selle punktiga, sest ei oleks tõesti õige, kui igal suvalisel oleks õigus ennast kutsuda Michael Jacksoniks või väita, et on kirjutanud kellegi laule, kui tegelikkuses pole loomeprotsessist osa võtnud. Raamatus on hästi öeldud: "Give credit where credit is due." Minu isiklik kokkupuude sellisel teemal on järgmine: Kui ma kunagi rohkem kunstiga tegelesin, siis oli väga tihti näha, kuidas algajad kunstnikud võtsid kellegi teise maale või joonistusi ja postitasid enda nime alt või siis vahel tegid...

  "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" Seekord oli teemaks valida Virginia Shea 10 käsust üks ning leida sobilik näide enda kogemusest. Valik on veidi raske, sest iga punkti kohta on kindlasti kõigil midagi öelda. Peale pikka mõtlemist mõistsin, et soovin rääkida teisest käsust:  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. Me kõik oleme osa mingist foorumist või grupist, kus me kirjutame ja loeme, mida ka teised jagavad. Üldiselt olen ma kõikides gruppides pigem pealtvaataja. Introvertsus ei kao minu jaoks arvuti taha istudes. Ei saa ka öelda, et see mind eriliselt häiriks, sest kui mul tõesti on midagi öelda või soovin midagi küsida, siis teen seda.  Tühjade sõnadega vehkimist minu poolt üldiselt ei ole. Küll aga näen pidevalt Facebook'i postituste all ja ka mõne Instagrami postituse all vahel tõsiselt kurvastavaid kommentaare. Interneti heaks tavaks on siiski olla viisakas. Kui me tänaval näeksime inimest, kes meile ükskõik mis põhjusel ei meeldiks, siis me ei läheks...

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...

. Mida rohkem aeg edasi liigub, seda vähem on inimestel üksteise jaoks aega. Aga kuhu kulub see aeg kui enamus ajast istub inimene nutiseaded puutudes? Variante on palju, sotsiaalmeedia, filmide vaatamise peale ja mängude peale. Üle terve maailma väga paljud inimesed üritavad argielust põgeneda just mängude maailma. Üks kõige populaarsem põgenemis koht on virtuaalmaailm.  Mis on virtuaalmaailm? Virtuaalmaailm on keskkond, kus inimesel on võimalik luua oma avatar (virtuaalne ego, mis võib ükskõik milline välja näha) ja selle kaudu suhelda teiste virtuaalses keskkonnas olevate inimestega. Miks on siis virtuaalses keskkonnas interaktiivsus inimestega huvitavam kui päriselus? Üks põhjustest saab olla see, et tegelast saab täiesti ükskõik kelleks teha. Mehed saavad ennast naiseks teha ja ka vastupidi. Saab ka ennast loomana esitada. Teiseks põhjuseks saab ka olla, et virtuaalses keskkonnast on maailm palju huvitavam. Mängus kujutatud maagiline mets sisaldab ükssarvikuid ja kummalisi tai...

Emotikonid Emotion + icon = emoticon Emotikone kasutatakse emotsioonide väljendamiseks. Emotikone ei tohiks segi ajada emojidega. Emotikon on kirjavahemärkide kombinatsioon (näiteks :)), emojid on aga väikesed digitaalsed pildid. Mõnda emotikoni loetakse ka emojiks. Emojid, mis kujutavad nägu, mis annab edasi emotsiooni, loetakse emotikoni kategooria alla. Lisaks nendele kahele on olemas ka kaomojid. Tekkisid emotikonidega umbes samal ajal. Mõned näited: （‐＾▽＾‐）, °˖✧◝(⁰▿⁰)◜✧˖°, (｡･ω･｡) Esimest korda kasutati emotikoni oletatavalt 1979 aastal. Tõestatud esimene kord oli aga 19. september 1982. Arvutiteadlane Scott Fahlman pakkus välja, et teadetetahvlil :-) ja :-( kasutamine aitaks eristada naljakaid postitusi tõsistest postitustest.  Emotikoni kasutamine on saanud nii kriitikat kui ka toetust. Kriitikud väidavad, et emotikonide kasutamine kahjustab inimeste oskust selgelt suhelda. Nad arvavad,et nii kaob loov eneseväljendamine küberruumis. Mõned on isegi öelnud, et e...

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...