E-ITSPEA

. Selle nädala blogipostitus on Wiki-kirjatöö retsentsioon. Valisin lugemiseks ja retsentseerimiseks rühmatöö pealkirjaga "Andmepüügi liigid ja võtted". Ülesehitus, sisu, keel Ülesehitus oli loogiline ja seetõttu oli ka mõnus lugeda. Sissejuhatusena toodi välja, kuidas see teema asjakohane on, mis andis tõuke, et asi huviga lõpuni lugeda. Väga ilusti seletati enne ära andmepüügi liigid ja võtted ning siis kuidas ennast netis sellest kaitsta.  Töö oli kirjas korrektses keeles ning ei olnud segaseid lauseid. Seega oli tööd väga kerge lugeda. Ei nämmutatud ühte asja mitu erinevat korda vaid kõik oli selge ja konkreetne. Illustratsioonid olid asjakohased ning aitasid kaasa teema arusaamisele. Töö pikkus oli ideaalne, ei olnud liiga pikk, et tüdineks lugemisest ning ei olnud ka liiga lühike, et jääks mulje, et asi on justkui järsku ära lõppenud.  Allikad Allikaid oli palju ja mõnele vajutades jäi mulje, et olid asjalikud allikad. On näha, et nähti vaeva, et endale teema selgeks te...

. Kas internet on turvaline? Kui targalt kasutada, siis pigem mitte. Tõsi, on erinevaid ohte, mille otsa inimene võib sattuda ilma, et ta ise üldse teaks. On petiseid, on häkkereid, võib kogemata mõne pahavara otsa komistada - väga paljud erinevad ohud tõesti eksisteerivad interneti avarustes. Selles blogipostituses tutvustan veidi, mis on nuhkvara ja kuidas võiks käituda, et oma seadet sellest kaitsta. Nuhkvara Inglise keeles on nuhkvara  spyware.  Nuhkvara on pahavara, mis on enamasti petuprogramm või selle moodul, mis seadme omaniku teadmata kogub tundlikke andmeid (nt parool, krediitkaardinumber, saitide külastusi) ning saadab neid kolmandale poolele. Nuhkvara suudab salvestada isegi klahvivajutusi ja ekraanipilte. Nuhkvara võib vahel ka paigaldada arvutisse lisaprogramme ning lisaks sellele on ta ka võimeline suunata ümber veebiliiklust ning kahjustab internetiühendust. Arvutikaitse veebilehel on mainitud, et 2005. aastal tehtud uuringus leiti 62% personaalarvutites lei...

Kõnesüntesaator Oleme tänapäeval jõudnud aega, kus ka puudega inimesed võivad leida tehnikat, mis võimaldaks neil kas üldse arvutit kasutada või nende arvutikasutamist mugavamaks muuta. Selle nädalases blogipostituses tutvusan ühte sellist tehnilist lahendust- kõnesüntesaatorit. Kõnesüntesaatorit kasutatakse tihti ekraanilugejaga. Midagi keerulist tegelikult ei ole- arvuti või mõni muu masin loeb inimesele simuleeritud häälega etteantud teksti. Seda tehnoloogiat kohtab ka vahel text-to-speech(TTS) nime all. Kuidas täpsemalt see tehnoloogia siis töötab? Kõnesünteesi esimene etapp on normaliseerimine. Selle etapi eesmärgiks on vähendada lause ebaselgust. Asju on võimalik lugeda mitmel erineval viisil ja esimene etapp peaks vähendama arusaamatuste tekkimist. Kõiksugused numbrid (kuupäevad, kellaajad), lühendid ja erimärgid muudetakse selles osas sõnadeks. Esimeses etapis peaks ka toimuma ka analüüs, et aru saada kuidas homograafe(sõnad, mida kirjutatakse ühte moodi, aga hääldatakse teistm...

.Selle nädala teemaks on välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.  Mis on veebi kasutamise puhul tõhususeks? Jakob Nielsen sõnastuse järgi peab tõhususe puhul küsima kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud kui objekti kasutamine on selgeks õpitud. Veebi kasutamise puhul on tõhusus kõige parem külg minu meelest. Veebi kasutamine on lihtne ja ka paindlik. Informatsiooni on külluses ja pead vaid teadma, kuidas otsida. Üpris kiiresti saab ka selgeks, millised allikad on paremad kui teised. Polegi tegelikult eriliselt palju, mida inimene õppima peaks veebi kasutamiseks. Peamiseks asjaks on ainult ohutuse selgeks tegemine. Oleks hea, et inimene teaks, milliseid andmeid on mõistlik netti üles panna. Kui ohutuse osa on selgeks tehtud, siis saab väga kergesti kätte kõik info, mida võiks vaja minna. Isegi raamatuid ja ajaleheartikleid on võimalik pdf failina leida. Seega on täiesti võimalik teha üks korralik uurimistöö täielikult arvuti taga istudes....

 Tarkvara arendusel on võimalik valida paljude mudelite vahel ning äri püsti pannes peab otsustama, millist mudelit kasutada. Selles blogis annan endast parima, et tuvustada veidi Scrumi ning ühisrahastusmudelit.  Scrum Scrum on iteratiivne ja kasvava populaarsusega agiilse tarkvara arendamise raamistik. Keskendub projektijuhtimisele. Scrum võimaldab paindlikku raamistikku, mis aitab sihile keskenduda ja terve meeskonnaga vajaliku tulemuseni jõuda. Tööd teostatakse sprintide jooksul. Üks sprint võib kesta 1-4 nädalat. Ühe sprindi jooksul pannakse paika väikesed ning konkreetsed eesmärgid, mida meeskond siis üritab täita ning sprindi lõpus presenteeritakse koosolekul oma meeskonna tulemust. 2008. aastal lülitus Adobe Premiere Pro (videotöötlustarkvara) agiilsele tarkvara arenduse raamistikule. Sellega kaasnes mitmeid positiivseid tulemusi: toote kvaliteet muutus paremaks, meeskonna töökeskkond oli rohkem tasakaalus. Algust tehti kahe päevase Scrum koolitusega. Peale seda aitas ...

. "The very essence of leadership is that you have the vision. You can't blow an uncertain trumpet."  - Theodore M. Hesburg On erinevat tüüpi juhte, iga firma juht on omapärase juhtimisviisiga, mis võib olla mitu erinevat juhirolli, kuid võib ka suures osas olla tugevalt üks.  Elon Musk Elon Musk on nimi, mida ei pea tänapäeval väga pikalt tutvustama. Elon Musk on ettevõtja, insener, investor ning leiutaja. Musk on SpaceX tegevjuht ja tehnoloogiajuht, Tesla tegevjuht ja tootearhitekt, SolarCity esimees ning OpenAI kaasesimees. Tema alluvuses olevate firma nimekirjast on juba näha, et tegemist on innovatiivse inimesega.  Suures osas on Elon Musk arengumootori rollis, seda teame me kõik, aga kas on ka veel mõni roll, mille alla ta juhtimisstiil võiks minna? Jah, näiteks on ta ka teavitaja/suhtleja tüüpi liider. Elon Musk on liider, kes tahaks teada, kui on mõni probleem. Lisaks sellele on ta ka juht. Ta teab kuhu ta tahab jõuda ja sihikindlalt suunab oma meeskonda selle poo...

 Professionaal - elukutseline, mitteamatöör, meister. Oma ala spetsialist Keda võiks lugeda professionaaliks IT valdkonnas? Erinevatelt inimestelt küsides võib saada väga erinevaid vastuseid. Ja Eesti erinevatelt firmaomanikelt küsides, saab ka erinevaid  vastuseid. Selles lühikeses blogipostituses annan oma arvamuse sellest, milline võiks olla üks IT professionaal Eestis.  Oskused Töökuulutusi vaadates võib vahel tunduda, et kas tõesti peab teadma kõike? Nõutavate oskuste nimekiri on ju niivõrd pikk. Kindlasti ei ole võimalik, et iga IT valdkonnas töötav inimene teaks igat väiksematki asja läbi ja lõhki. Ükskõik mis tööpositsioon inimesel on kuskil firmas, peaks silmaring kindlasti lai olema ning baasteadmised peaksid olema omandatud. Vastavalt töö olemusele peaks ka teadma vastavaid programmeerimiskeeli.  Suhtumine Lisaks juba omandatud teadmistele peab üks proff olema õpihimuline ja motiveeritud. IT on kiiresti arenev valdkond, kus asjad võivad muutuda päris kiire...

.  Selle nädala teemaks on meil intellektuaalomand. Kindlasti on iga inimene vähemalt kord kokku puutunud artikliga, kus kohtab järgmisi sõnu: plagiaat, autoriõigused, intellektuaaloman. Seekord tuli meil läbi lugeda teine peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The Case For Copyright Reform" ning arutada pakutud punktide üle. Noppisin välja kolm punkti, mida sooviksin veidi arutada siin blogi postituses. Moraalsed õigused peavad jääma samaks: Täiesti nõustun selle punktiga, sest ei oleks tõesti õige, kui igal suvalisel oleks õigus ennast kutsuda Michael Jacksoniks või väita, et on kirjutanud kellegi laule, kui tegelikkuses pole loomeprotsessist osa võtnud. Raamatus on hästi öeldud: "Give credit where credit is due." Minu isiklik kokkupuude sellisel teemal on järgmine: Kui ma kunagi rohkem kunstiga tegelesin, siis oli väga tihti näha, kuidas algajad kunstnikud võtsid kellegi teise maale või joonistusi ja postitasid enda nime alt või siis vahel tegid...

  "Tee teisele, nagu tahad endale tehtavat" Seekord oli teemaks valida Virginia Shea 10 käsust üks ning leida sobilik näide enda kogemusest. Valik on veidi raske, sest iga punkti kohta on kindlasti kõigil midagi öelda. Peale pikka mõtlemist mõistsin, et soovin rääkida teisest käsust:  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. Me kõik oleme osa mingist foorumist või grupist, kus me kirjutame ja loeme, mida ka teised jagavad. Üldiselt olen ma kõikides gruppides pigem pealtvaataja. Introvertsus ei kao minu jaoks arvuti taha istudes. Ei saa ka öelda, et see mind eriliselt häiriks, sest kui mul tõesti on midagi öelda või soovin midagi küsida, siis teen seda.  Tühjade sõnadega vehkimist minu poolt üldiselt ei ole. Küll aga näen pidevalt Facebook'i postituste all ja ka mõne Instagrami postituse all vahel tõsiselt kurvastavaid kommentaare. Interneti heaks tavaks on siiski olla viisakas. Kui me tänaval näeksime inimest, kes meile ükskõik mis põhjusel ei meeldiks, siis me ei läheks...

 Väike hoiatus Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) Infoühiskonna visioon 2020 peatüki ning üritan selles blogipostituses välja tuua, mida mina tavainimesena tunnen. Kas asjad peavad paika või mitte. Seega ei saa seda blogipostitust võtta kui raudbolt tõenda ja tuleb lugeda pigem sellise pilguga, et vajadusel saaks kommentaarides kaasa arutada. Inimeste parem elu - suures osas realiseeritud visioon Ma ütleks, et see punkt on kõige rohkem täide viidud punkt. Esimene eesmärk selles punktis oli, et Eestis oleks endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Seega ei piirata netivabadust. Ma ütleks, et see on mingil määral hea, et inimesed saavad tunda ennast netis vabalt ja saavad ennast väljendada, kuid kahjuks toob see kaasa ka seda, et valeinfo liigub kiiresti ja madalama haritustasemega inimesed tihtipeale ei suvatsegi otsida ja uurida õigeid allikaid vaid usuvad seda, mida esimes...

. Mida rohkem aeg edasi liigub, seda vähem on inimestel üksteise jaoks aega. Aga kuhu kulub see aeg kui enamus ajast istub inimene nutiseaded puutudes? Variante on palju, sotsiaalmeedia, filmide vaatamise peale ja mängude peale. Üle terve maailma väga paljud inimesed üritavad argielust põgeneda just mängude maailma. Üks kõige populaarsem põgenemis koht on virtuaalmaailm.  Mis on virtuaalmaailm? Virtuaalmaailm on keskkond, kus inimesel on võimalik luua oma avatar (virtuaalne ego, mis võib ükskõik milline välja näha) ja selle kaudu suhelda teiste virtuaalses keskkonnas olevate inimestega. Miks on siis virtuaalses keskkonnas interaktiivsus inimestega huvitavam kui päriselus? Üks põhjustest saab olla see, et tegelast saab täiesti ükskõik kelleks teha. Mehed saavad ennast naiseks teha ja ka vastupidi. Saab ka ennast loomana esitada. Teiseks põhjuseks saab ka olla, et virtuaalses keskkonnast on maailm palju huvitavam. Mängus kujutatud maagiline mets sisaldab ükssarvikuid ja kummalisi tai...

Emotikonid Emotion + icon = emoticon Emotikone kasutatakse emotsioonide väljendamiseks. Emotikone ei tohiks segi ajada emojidega. Emotikon on kirjavahemärkide kombinatsioon (näiteks :)), emojid on aga väikesed digitaalsed pildid. Mõnda emotikoni loetakse ka emojiks. Emojid, mis kujutavad nägu, mis annab edasi emotsiooni, loetakse emotikoni kategooria alla. Lisaks nendele kahele on olemas ka kaomojid. Tekkisid emotikonidega umbes samal ajal. Mõned näited: （‐＾▽＾‐）, °˖✧◝(⁰▿⁰)◜✧˖°, (｡･ω･｡) Esimest korda kasutati emotikoni oletatavalt 1979 aastal. Tõestatud esimene kord oli aga 19. september 1982. Arvutiteadlane Scott Fahlman pakkus välja, et teadetetahvlil :-) ja :-( kasutamine aitaks eristada naljakaid postitusi tõsistest postitustest.  Emotikoni kasutamine on saanud nii kriitikat kui ka toetust. Kriitikud väidavad, et emotikonide kasutamine kahjustab inimeste oskust selgelt suhelda. Nad arvavad,et nii kaob loov eneseväljendamine küberruumis. Mõned on isegi öelnud, et e...

Suurema osa jaoks on IT toodangud pigem see, mida nad kasutavad, seega inimesed teavad pigem edukatest projektidest. Kardina taha jääb ka aga hulgaliselt innovatsioone, mis ei jää pinnale püsima. Selle nädala postituses tutvustan 3 erinevat innovatsiooni/projekti, mida loetakse läbikukkunuks.  Polavision Kõik teavad tänapäeval, mis on polaroid kaamera. Polaroid kaamera on The Polaroid Corporationi kõike kuulsam toode, mis on turul olnud juba aastast 1948. Polaroid oli üks edukaim sõjajärgne firma, kuid nende strateegia ei olnud täiuslik. Nad arvasid,et nende äri on pigem rida tehnoloogilisi väljakutseid ning ei võtnud arvesse turul olevaid väljakutseid. Nende plaan töötas küll teiste toodetega, aga mitte Polavisioniga. Polavision pidi olema nende tehnoloogiline läbimurre- sarnaselt polaroid kaamerale, pidi see tootma kiirfilme. Polavision koosnes kaamerast, filmilindist ning spetsiaalsest filmi vaatamise aparaadist. Tootel oli palju puuduseid- filmilõigud said olla kõigest 2,5 minu...